Meeleheitel koduperenaine

Sandra kirjutab, et:

Ma näen praegu aknapeegeldusest, et vastu vaatab sealt räsitud soenguga (aga tukk eest klammerdatud) kergete silmaaluste kottidega unine naisterahvas. Sellest hoolimata otsustasin teha ühe lambise postituse, sest olgem ausad – viimasel ajal on üldse väga raske midagi siia kirja panna, kuigi ma tean, et on nii mitmeid, kes seda ootavad. Ma mõtlesin ka ükspäev sellele, et miks ma enam ei kirjuta. Ja asi pole selles, et ma ei viitsi enam trükkida. Vaid asi on lihtsalt selles, et ükski teema ei tundu mulle vääriline. Ja tegelikult vist nii ajaga juhtubki? Sest varem tundus iga teine asi kirjutamistväärt. Ja jätkates nüüd suvaliste teemadega:

Tänane päev algas küll sajand tagasi! Või ütleme siis eile õhtul kui mul sattus esimene võimalus lõpuks õunu korjata, mille täna pidime onuga mahlaks tegema. Ja otseloomulikult ladistas eile terve õhtu vihma sadada. Härra mul loobus üsna varakult vihma käes lõputuna näiva töö tegemisest (enne teda siiski lahkus tuppa ära täisvihmariidevarustuses kolmeaastane), seega korjasin lõviosa õunad ise kokku ja saatsin pooled neist ka aianurka manala teed. Super mõnus oli vihma käes mädastes õuntes sobrada. Jutumärkides muidugi.

Hommikul ärkasin varakult, et endal kiiresti kõht täis süüa, et ma jõuaksin ülejäänusid üles peksta/toita, olenevalt kes omadega parasjagu kus on. Sest päeva dikteerib endiselt kolmese lõunauni (puhtalt enda heaolu nimel ja mitte just selle lõunaune vaikuse ajal, vaid ikka närvisõbralikuma õhtu nimel) ja seetõttu oli vaja käia kõikide nende õunakastidega maal onu juures ära enne täielikku soodastumist. Seega kui ma olin Troonipärija (ja Härra) kõikvõimalikud nõudmised hommikusöögi osas täitnud ja neid kaheksakümmendsada korda voodist välja kutsunud, veel viimased puud ära raputanud ja nende alused tühjendanud, saime suuna maale võtta. Seal ma armu ei andnud ja õnneks oli ka onul juba terve kaadervärk ootel, hakkas kohe tihe õunamahlategu. Olen alati olnud taustaliige, kes õunu korjab ja healjuhul purustajasse viskab, ja seetõttu meie vana uhket masinat lähedalt polnud eriti silmitsenudki. Seekord sain käe valgeks kõikide juppide ja ettapide juures. Vahepeale mahutasime ühe pausi toas kohvi ja võileibadega. Ilmselt hea organiseerimise tulemusena mahtusid täpselt meie korjatud õunad mahla kujul kahte kaasavõetud 20liitrisesse kanistrisse täpipealt pool tundi enne lõunaune maksimaalset algust, mistõttu jõudsime veel linna selleks puhuks tagasi. See oli ikka tõeline võit, sest ilmselt nii mõnigi lapsevanem teab kui palju etem on olla kodus ja puhata koristada ja toimetada samal ajal kui laps magab, kui et istuda autos ja lasta see aeg raisku.

Samal ajal seadsime oma koju, lausa oma tuppa (kahetsen juba!!??), üles erinevaid masinaid, mis mõneks ajaks ühes teises majapidamises üle on jäänud. Ja peale seda on Härra terve aja xbox-i mängukonsoolis rallit sõitnud…

Hea küll. Kell kuus ma vingusin, et ta pidi ju muru niitma. Kell pool kaheksa ma vingusin, et ta tuleks ütleks õunamahlasaajatele “tere”. Ja kell kaheksa ma anusin, et ta paneks pesud masinast kuivama.

Tagasi pealelõunasse. Mul oli ju vaja 40 liitrit õunamahla ära kuumutada. Olgugi, et seda on tehtud meie majapidamises sellest ajast saati kui ma oma pöialt lutsutasin, siis olin ma alati olnud jällegi ustav taustajõud. Peaesineja roll on aga päris karm! Umbes tunni ajaga nägi mu köök välja nagu sealt oleks kümme pesukaru üle käinud. Põranda katsin ühtlaselt erinevate paberite ja ajalehtedega, sest mahla pritsis igasse ilmakaarde. 40 liitrit õunamahla kahe viieliitrise poti kaupa kuumutamine ei saagi olla kuigivõrd puhas töö. Aga kuna mul oli käsil ka umbes viis muud projekti köögis, siis noh… Esiteks oli vaja ära kuumutada ka mõned suured purgid ja keeta nende kaaned läbi. Teiseks oli vaja kindlasti teha pestot, sest mul isutab selle järele juba mõnda aega ja basiilik oli juba loobumas. Kuumutamise ajal on vaja aga pidevalt eemaldada vahtu. Pluss jälgida, et mahl oleks 20 minutit 80 kraadi juures püsiv. Pesto sai küll õnneks täielik win! Üritan end hetkel võimaluse korral taimetoitlusega kurssi viia ja see parmesanita pesto ei karjunud sugugi juustu järele. Sai mõnus ja mahe. Et ikka kõik rauad oleks töös, keetsin täisterapasta ka samal ajal valmis ning järasin selle pestoga segatuna püstijalu sealsamas pliidi kõrval ära, et ikka hilisõhtuni vastu peaks. Uued potitäied töösse pandud, leidsin hetke, et lõunaune ajal kannatada saanud voodipesu masinasse panna ja poistele kana valmis tükeldada ja see ainsale vabanenud pliidirauale praadima panna. Nemad said omale punase kanapasta, mille serveerisin neile õue, sest parasjagu käis muruniitmine/muruniiduki ümber kiljumine. Sealjuures aga nõuti tungivalt “minu seltsi” ja lõpptulemus oli see, et istusin aias oma poja all ja suunasin talle pastat kahvliga suhu, tehes tuletõrjuja viiu-viiut, kes depoosse (suhu) parasjagu kihutab. Mahl oli nii palju vastutulelik, et ei ajanud sellel ajal liiga palju vahtu või keenud üle. Edasi läheb häguseks. Mingil vabal hetkel sain lõpuks nõudepesumasina tühjaks tehtud (noh see ootas juba terve päeva tegemist), et hakata sinna kuhjaks muutunud uusi nõusid sisse laduma. Saabus esimene ekipaaž õunte ja mahla järele. Suunasin nad aeda, rebides ise allkorrusel riiete alla kuhjunud garderoobi tühjemaks (+ kass on raudselt vaibale lasknud!!).

— Oodake, Troonipärija, keda ma arvasin juba magavat, saabus teatega, et teda häirib tema voodikohal ringijalutav ämblik, palun likvideeritagu jalamaid.

Niisiis. Köök oli pealtnäha saavutanud oma hariliku korra, selle vahega, et põrandal oli nähtamatu killer-kiht, mis iga jala sekundiga enda külge oleks kleepinud. Hoidsin lihtsalt hinge kinni, et keegi sinna ei satuks. Saatsin ühtesid parasjagu minema kui sõitsid järgmised maja ette ja said kah oma laari mahla kätte. Tuiskasin tuppa, tõmbasin põrandad üle, panin poisile vannivee jooksma ja koristasin kiirelt all tema toa ära ja panin unevalmis. Ühele sai õhtu punkti kahe unejutuga. Ise saan ka ehk kohe koikule ära. Vähemalt on magamistoas üle viie tunni kinni pandud permanentselt kostunud ralliheli. Homme algab ikkagi peale sellist lõõgastavat nädalavahetust imeline töönädal!

image1

Heck, see sai küll üks väärt püstijalasöök!

 

Lõppu üks vestlus, mis vahepeal meie vestlusgrupis maha peeti:

ES: Liigume Ülemistest, Sandra!

ES: Sandraaaaaa!! Vasta telefonile 

JA: Ahaa olin ka ükskord nii seal 😂😂 ja tulin ära

AVK: Sandrale peab otse tuppa minema, sest ta telefon on tal ainult selleks, et ta ise vaid saaks helistada.

 

Advertisements

2 comments

  1. Hehee. Minul, mu härral ja pooleteiseaastasel põnnil oli ka just äsja õunamahla-pühapäev. Hommikul korjasin koos põnniga õunad, siis üritasin põnni lõunaunne panna, mis talle polnud vastuvõetav. Loobusin ja asusime purustama, pressima ja siis keetma. 150 liitrit õunamahla sai pudelitesse villitud kl 21.30ks. Kõigi toimetuste vahepeal veel purgipesu, kaaned, lõunasöök, hoovikoristus jne jne. Minu meelest on Eesti Naine üks eriline sort 🙂

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s