Prokrastineerides

Sandra kirjutab, et:

Ausõna on läinud väga palju aega mööda viimasest blogimisest ja ma ei ütle seda selleks, et vabandada, vaid selleks, et ma ei saa wordpressi platvormist eriti enam aru, siin on nii palju muutunud, seega on täiesti ok kui see postitus tuleb mingi veidra fondiga või 5 sentimeetriste reavahedega.

Kuna ma jõin eile eriti mõnusas seltskonnas proseccot natuke liiga kaua, sõitsin viimase rongiga koju ja läbi kottpimeda alevi rattaga tuules, ei saanud ma eriti kiirelt uinuda tänu aktiveeritud organismile ja kuna hommikul kell 5 alustas seanssi vana hea kärbes, siis ma olen natuke poolik täna. Tundus hea mõte end kompuutri taha paigutada, et lapsed arvaks, et ma teen tööd.

Sobivalt oli kaasblogija Pilleke teinud midagi minu jaoks lõbusat ja selleks oli “vanamoodne” küsside-vastuste postitus ja kuna mulle väga meeldib olla ka vanamoodne (et mitte olla moodne), siis tundus see hästi sobivat minu prokrastineerimise plaanide juurde.

Palju sul draftides postituste mustandeid on ja mis ajast on kõige viimane?

Mu eelmises blogis, mida ma pidasin umbes sada aastat, oli 69 drafti! Ma päris kindel ei oleks, et kõik need ka draftideks jäid, teades mind, oli see lihtsalt mingi puder ja kapsad teema, mitu eksemplari igast postitusest. Sellel platvormil aga on mul kindlamad põhjused draftideks, mida on 3 ja see oli nimelt asjaolu, et ma hakkasin mingil hetkel tundma, et mu tekst ei pruugi üldse kellelegi oluline olla ja nii tekkiski aastate pikkune blogiauk.

WordPress või Blogspot ja miks?

Olen olnud mõlema pikaaegne kasutaja ja suurt vahet mul pole, sest mõlemaga saan teha blogipostitusi. Period.

Kust sai alguse su kirjutamiskirg? Kas mäletad oma esimest blogipostitust?

Kirjutamise kirg sai kindlasti alguse ja on kandnud terve aja tänu mu õele, kes TEGELIKULT on see raamatute ja kirjutamise huviline, aga ainult see teab, kellel on vanem õde või vend, kui suureks eeskujuks ta olla saab. Minu algeline päevikupidamine dalmaatsia koertega märkmikusse oli ka kindlasti suure õe tarkadest käikudest ajendatud, aga omapoolse panuse andis kindlasti ka laste kvaliteetkirjandus “Berti päevikud”….

Väga lahe oli lugeda Pillekese vastust ja see viis mind täiega mu enda kirjutamise ajaloo juurde, sest kõik oli väga sarnane. Panen siia jupi tema vastusest: “Teismeeas sai päevikut peetud, vahetevahel leiutasin ka mõne lookese ja andsin sõbrannadele lugeda, Tollal levisid teismeliste, vähemalt tüdrukute, hulgas käsitsi kirjutaud romantilised jutukesed. Mõni oli nii algeline ja halva grammatikaga, et otsustasin olukorda parandada. Kirjutasingi siis surematud teismeliste armulood, kust ei puudunud peod, esimene seks, armukadedus ja enesetapukatsed (ok, mul nii hulluks ei läinud – S.). (Nimed olid üldiselt sellised, mis võiks justkui sobida ka välismaisesse kirjandusse, lemmiknimi oli kindlasti Laura, sest noh Laurad on nii ilusad ju, eks – S.) Vanuseklass mu lugudes oli 13-15, ise olin sama vana ja mõtlesin kõigist neist eelseisvatest asjadest. Tollasele minule tundus 13-aastaselt, et 14 on praktiliselt täiskasvanu ja siis peavad kõik need asja tehtud olema (etteruttavalt olgu öeldud, et ei saanud midagi 14-aastaselt tehtud ja enesetapukatse on siiani tegemata).” Ha-haa! See oli tal nii naljakalt öeldud. Ma mäletan, kuidas ma EI JULGENUD kirjutada peategelasest, kes oli minust 1 või 2 aastat vanem, sest ma ei teadnud, kuidas selline elukogenud ja suur inimene mõtleb ja siis ei ole see ju realistlik! Igatahes olin ma samuti suur kirjanik ja mul on mitmed tööd jätkuvalt alles ning aegajalt ma satun neid jälle lugema. Kui välja jätta kirjastiil ja typo-d, siis tegelikult need ei ole üldse halvad, sest ma arvan, et sellel ajal ma ikkagi teadsin, millest ma räägin. Praegu ei oskaks ma kindlasti nii tabavalt 13-aastase lapse elu kirjeldada (st endast 20 aastat noorema neiu).

Nii. Ja siis tuli mu targema vanema õe kaudu mulle teadmine, et on võimalik teha kodulehte (respect, Hanna, ikkagi, et sa tegid mulle html-iga kodulehe ja pidid sinna üles laadima mu lemmiknäitlejate fotod ja muu vajaliku. Sa võiksid ise öelda mulle, mis aastal see oli, aga ma ise kahtlustan, et midagi 2000 kanti.) Ja varsti peale seda tuli teemasse miski selline asi nagu blogi, mis minul oli toona (2003a) zone.ee keskkonnas ja see oli nii lõbus ja eriline ja tundsin end kui tõeline ajakirjanik, kuigi seda blogi luges päris kindlasti ainult mu õde ja ilmselt veel üks sõbranna.

Kui paljusid blogisid jälgid ning kui tihti neid loed?

Ma ei oskagi öelda, sest ma ei JÄLGIGI enam selliselt nagu see vanasti välja nägi, et said nt e-mailile teate kui keegi midagi kirjutas või siis vaatasid iseenda blogi sidebar-ist, kes on midagi uuendanud. Tänapäeval see vist ei käigi nii, sest kõik käib FB kaudu ja seal vist blogijad teatavad ise kui on midagi kirjutanud. Ja samamoodi ütlevad ka Instagrami Story-des, mistõttu ongi nii, et lähen vahel loen midagi, mida see instagrammer on ise jaganud. Seal on mul näiteks Mallukas ja Britt. Ja vist hetkel ongi kõik, sest mitmed teised olen oma jälgitvate hulgast ära kustutanud, sest avastasin, et loen neid mingi ebameeldiva kripeldusega. Praegu meenus, et vahepeal lugesin ka pimeda Kai blogi ja niisamuti Insta kaudu loen kuue Sidruni blogi ja mulle väga sümpatiseerib see autor, kes tunneb piisavalt delikaatset irooniat ja on ühtlasi palju ausam kui mina blogis julgeksin olla. Ja muidugi olen palju lugenud külluslikku ja rahumeelset infot kokku kogunud Ireene jutte Vegani päevaraamatus. Kuna WordPress tundub hetkel ikka veel nii hirmutav, siis ma ei hakka stressama linkide panemisega, aga usun, et teate neid blogisid või leiate need lihtsa vaevaga üles.

Elu esimene blogipostitus/blogija, keda lugesid?

Kindlasti õe Hanna esimene blogi ja siis Telleri oma ka (ausõna, ancient history, te ei peagi aru saama, kes või mis see on/oli).

Kas oled mõne blogi tagantjärgi otsast lõpuni läbi lugenud

Ma lugesin kindlasti ka Printsessi blogi kunagi kui ta pidas sellist asja nagu seksiblogi. Jah, nii oligi. Aga see jäi minu meelest umbes 5+ aasta tagusesse aega ja oli väga värskendav blogi, öelge, mis tahate. Ma olen kindlasti veel mõne blogi otsast lõpuni läbi lugenud, aga need olid ilmselt väheste postitustega.

Kas blog või vlog?

Mu meelest need ole üldse võrreldavad asjad. Ühte saad lihtsa vaevaga suvahetkel lapata, teise jaoks leiad aega nagu raamatu jaokski. Mistõttu on üldiselt see, mida loed, sind kõnetav, seevastu vlogis võib olla igasugu absurdsust.

Blogimaailmaskandaalid – turn on või turn off?

Selles mõttes, et nad ei mõju mulle ei erutavalt ega vastupidiselt, aga fakt on see, et blogimaastikul asju lahkavad osapooled on EE-RAN-DIT-ULT mõlemad ühed oinad ja tekitavad mus tunde, et olen tänulik, et neid isiklikult ei tunne.

Kas loed mõnda blogi, mis sulle tegelikult üldse ei meeldi või mille autor harja punaseks ajab?

Vahel loen, et anda uus võimalus. Aga üldiselt ikka. Ei.

Kas blogid surevad välja?

Ma ei usu, ma arvan, et nende tähelend võib veel tulla uue lainena ka. See kiiremini tabatav info viskab varsti üle. Blogides säilib teatav kvaliteet, ma tahaks loota.

Miks kirjutad? Ja kas planeerid postitusi ette, et mis päeval ja mis teemal jne?

Miks loomeinimesed tegelevad loomega? Vaevalt, et iseendale. Ikka, et kuidagi end väljapoole väljendada.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s