Kus ma olen

Sandra kirjutab, et:

Tegelikult ma üldse ei tahaks, et mingi üüratu paus sisse jääks. Aga päevad kuidagi jooksevad täiesti käest. Ja kes samamoodi ei arva, see on mingi imelik, sest aasta lõpp, mis nähtavasti lähenema hakkab, keerabki aja kiiremini käima ja nõnda avastan ma ütlemas iga natukese aja tagant lauset, et aasta lõpus on ju kõigil kiire. Ning ühtlasi taon mõttes vastu otsaesist, et ma nagu katkiläinud plaat kõlan, pealkirjaks “Klišee”.

Kui ma saaksin olla täpselt see inimene, kes ma tahaksin olla, siis mul poleks praegu nii kiire. Ma kulgeksin edasi selles suvelõpu või sügise alguse muhedas rütmis. Uskumatu kui palju lahedat enda ümber sellega seoses näeb. Ma saaksin teatud mõttes rohkemgi asju tehtud kui siis kui mul on kiire. Ma tahaks, et ma oleks tegus, aga mitte mingi meeletu ratta peal viblamas. Ma kirjutaksin oma blogi sissekannet õhtupäikese valguses oma kirjutuslaua taga, kõrval mängimas suupilli-jazz või vana hea Jamie (kellest vähemasti on saanud mu õunamoosi taustalaulja), toad oleks füüsiliselt ja energeetiliselt puhtad ja meel rahulik. Aga näed siis, isegi blogi olen sunnitud kirjutama tahvlist, viibides oma vanemate kodu söögilaua taga, peale järjekordset moositegu ja väga valusat näpupõletamist. Juuksed on mul kasvanud nii pikaks, et tukk ulatub hobusesabasse ja turritab patsikummi alt. Sügisesed aiad ootavad mind pea igapäev tööle, trenni on energia mõttes üha keerulisem jõuda ja üleüldse kogub keha mingit tobedat talverasva. Eile olin trennis nagu puuga pähe saanud, või siis tõesti on uus tants nii keeruline?! Töönädal on selline, et kõik käib üle pea mingi suure lahvatusena, tormiliselt ja kiiresti; vaba nädal, mis järgneb pea igale intensiivsele töönädalale, kulgeb kuidagi … poolikult asju tehes, lipa-lapa. Selle aasta teine pool on olnud ikka totaalselt kurnav; samas uksed, mis olen ise endale avanud, pakuvad ikkagi teatavat rahuldust ka.

Õnneks on veel mitmeid asju plaanis korda saata ja senine on näidanud, et kui olen pühendunud ja ettenägelik, on need täiesti teostatavad. Üritan igasse päeva tuua ikka iseendaga rahulolu ja selle all pean silmas suhtumist teistesse inimestesse.

Ja ka ennast premeerides. Tere tulemast, uus kauaigatsetud objektiiv!

image

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s