Loomad elutoas

Hanna kirjutab, et:

Siinkohal jälle üks põhjus selles kindlasti lõppematus reas (enamik surmaga lõppevaid õnnetusi juhtub kodus – mõtlen selle peale iga kord, kui voodist väljudes tekinurga sisse takerdun või leivatüki endale teleka ees diivanil kurku tõmban – ja kui ma siin niimoodi üksi olen, siis ei pruugi keegi sellest ju päevade kaupa teadagi saada), miks peaks endale elukaaslase hankima. Noh, et kui sa saabud reede öösel kell kaks koju, mitte nüüd just ülemääraselt purjus, ent siiski veidi napsusena, noh, näiteks, et oled viimase kuue tunni jooksul tarbinud umbes pudelijagu veini. Ja siis astud vannituppa ja alustad meigi eemaldamise protseduuri. Ja siis, juhtumisi, keerad ennast niipalju ümber oma telje, et näed vilksamisi ka vanni sisse.

Ja avastad, et seal on lind.

Selline tumehall, umbes topeltvarblase suurune, pääsukese kehaehitusega.

Siis oleks ju hea sellele elukaaslasele öelda, et ole hea, võta miskit ette. Ja seda mitte niivõrd isegi sellepärast, et see elukaaslane oleks tõenäoliselt meesterahvas, eksole, vaid pigem ikkagi sellepärast, et see elukaaslane oleks keegi teine kui mina.

Kuna säärast inimest parasjagu käepärast võtta ei ole, väljusin vannitoast, sulgesin enda järel ukse ja, et linnul rahulikum olla oleks, kustutasin ka tule. Istusin voodile olukorda analüüsima. Lootusrikkamatel hetkedel tundus mulle lausa, et ehk olen siiski nii purjakil, et kujutasin lindu vannis endale ette. Võõras lind isiklikes eluruumides tundus igatahePhoto 06.06.15 2 40.58s igati ebaõiglane, eriti arvestades, et mul ei olnud aken isegi mitte päris lahti, vaid lihtsalt suvisemat sorti aastaaja puhul praokile kallutatud.

Tunnike hiljem tõmbasin otsustavalt pajakindad kätte, panin tule põlema ja sisenesin uuesti. Lind oli siiski päris, seal, kus ma teda mäletasin olevat ja tegi nägu nagu ta eelistaks, et me mõlemad lihtsalt unustaksime, et selline piinlik intsident on aset leidnud (kui ma kohe pärast linnu avastamist veel taksos olevale sõbrannale moraalse toe saamiseks helistasin, oli üks tema pakutud lahendustest ka antud vannitoa kasutamisest igavesti loobuda). Tegin kiire ülesvõtte, et iseennast hommikul oma tervemõistuslikkuses veenda ja seejärel võtsin linnu vannist üles. Olin küll suuremat stseeni eeldades ennetavalt akna avanud, aga nüüd tundus lind mulle nii uimane, et kartsin, et kui ma ta aknast välja panen, kukub ta sirgelt neli korrust alla nagu enesetapja.

Kui ma parasjagu olin linnu majaesisele kännule asetanud, keeras ümber nurga tuttav naabrimees. Kell oli kolm öösel ja eks ta ilmselt oleks minna lasknud selle asjaolu, et ma seisan särgiväel keset hoovi, pajakindad käes, aga tundsin siiski vajadust selgitada.

Lind, ma loodan, on nüüdseks ennast kogunud ja asunud teele sinna, kuhu tal algselt tänaõhtul plaanis minna oli.

Advertisements

5 comments

  1. Teemaviide: haahhaaaaaa.
    Kuidas sul ikka õnnestub sukelduda paralleelmaailma aegajalt- kus üks kummaline seiklus ajab teist taga😆

    Meeldib

    1. Kusjuures, see kummaliste intsidentide ahel ei alanudki päris sealt, kui ma nüüd järele mõtlen. Nii et ilmselt oleks pidanud midagi sellist ootama.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s